Eesti geoportaali teenuste kaasajastamine pälvis auhinna

Tallinnas toimunud geoinformaatika konverentsil pälvis aasta geoinformaatika ehk GIS-teo auhinna Maa-ameti eestvõttel ellu viidud INSPIRE ruumiandmeteenuste uuendamise projekt, mille käigus lisati Eesti geoportaali suures ulatuses uusi ja kaasajastati olemasolevaid Eesti ruumi- ehk asukohaandmeid ning loodi või uuendati nende kasutamiseks vajalikud võrguteenuseid.

„Maa-ameti jaoks oli tegu väga olulise ja mahuka projektiga, mida aitasid teoks teha paljud kolleegid ka teistest asutustest. Seega on aasta GIS-teo auhind tunnustus kõikidele neile, kes panustasid Eesti geoportaali kaudu kättesaadavate ruumiandmeteenuste uuendamisse ja täiendamisse,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Oleme Eesti geoportaali koondanud väga oluliste riiklike andmekogude info ja on tähtis, et see on kõigile nii Eestis kui ka väljaspool hästi kättesaadav. Selle projektiga astusime nende korrastamisel ning ja kasutajasõbralikumaks muutmisel suure samm edasi.“

Kõiki projekti kaasatud ruumiandmeid töödeldi nii, et need vastavad Euroopa Liidu INSPIRE ehk ruumiandmete direktiivi nõuetele ja on üle-euroopaliselt kasutatavad. Eesti on ühe esimese Euroopa riigina oma INSPIRE infrastruktuuri ajakohastanud. Pikemaks Eesti geoportaali eesmärgiks on koguda kokku kõik riiklikud ruumiandmekogude haldajad ja teenuse pakkujad ning info nii andmete kui teenuste kohta.

Projekt "INSPIRE direktiivi elluviimine" sai teoks tänu Euroopa Majanduspiirkonna toetustele keskkonnaprogrammi "Integreeritud mere- ja siseveekogude korraldus" raames. Projekti teostamise eest vastutas Maa-amet, operaator oli Keskkonnaministeerium. Oskusteabega toetas Norra Kaardistusorganisatsioon Statens Kartverk.

 

Maa-ametisse ka noore teadlase stipendium

Lisaks aasta GIS-teo auhinnale tuli Maa-ametisse veel teinegi tunnustus – geoloogia osakonna vanemspetsialist Hando-Laur Habicht pälvis ühe maailma suurima geoinfo tarkvara tootja Esri noore teadlase stipendiumi uurimistööga, milles ta rekonstrueeris Pärnu lahe idakalda, täpsemalt Tolkuse raba (paleolaguuni) ümbruse rannajoone muutusi viimase enam kui 10 000 aasta jooksul. Oma töös kasutas ta Maa-ameti LiDAR kõrgusmudelit, geoloogilisi, geofüüsikalisi, paleokeskkonna ja arheoloogilisi andmeid.

„Üritasin paleogeograafiliste reokonstruktsioonide ning olemasolevate arheoloogiliste ja paleokeskkonna andmete alusel oma uurimisalal kindlaks teha piirkondi, mis olid suurema tõenäosusega sobilikud kiviaegse asustuse jaoks. Neil aladel võiks ühtlasi tänapäeval olla suurem tõenäosus leida kiviaegseid asulakohti,“ selgitas Hando-Laur Habicht.

Lisainfo:
Agnes Jürgens, Maa-ameti avalike suhete nõunik, Agnes.Jurgens@maaamet.ee

Tagasi